Skulptuur ja kiviraie
Skulptuuride puhul valmib taies enamasti savis, millelt seejärel võetakse kipsvorm ja valatakse kipsmudel. Kipsmudeli alusel, kasutades punkteerijat, raiutakse 1:1-le koopia soovitud püsimaterjali, (graniidid, marmor, dolomiidid jne) lõigatakse puitu või valatakse pronksi.
Skulptuuride puhul valmib taies enamasti savis, millelt seejärel võetakse kipsvorm ja valatakse kipsmudel. Kipsmudeli alusel, kasutades punkteerijat, raiutakse 1:1-le koopia soovitud püsimaterjali, (graniidid, marmor, dolomiidid jne) lõigatakse puitu või valatakse pronksi.
Skulptuuri raiumine Orgita dolomiidist.
Skulptuuri raiumine Orgita dolomiidist.
Orgita kivi on kasutatud teadaolevalt üle 600 aasta, Vanimad ehitusdetailid ja hauakivid pärinevad 14.sajandist, Märjamaa, Rapla ja Vigala kirikutest ning Tallinna Toomkirikust. Orgita kivi on olnud eriti hinnatud hea raidkivina – nn. valge kivina. Säilinud on palju raiddetaile ajavahemikust 16.-19.sajand. Orgita dolomiit on hästi töödeldav, huvitava värvuse ja ilusa mustriga materjal, mis sobib hästi skulptuuri raiumiseks.
Orgita kivi on kasutatud teadaolevalt üle 600 aasta, Vanimad ehitusdetailid ja hauakivid pärinevad 14.sajandist, Märjamaa, Rapla ja Vigala kirikutest ning Tallinna Toomkirikust. Orgita kivi on olnud eriti hinnatud hea raidkivina – nn. valge kivina. Säilinud on palju raiddetaile ajavahemikust 16.-19.sajand. Orgita dolomiit on hästi töödeldav, huvitava värvuse ja ilusa mustriga materjal, mis sobib hästi skulptuuri raiumiseks.
Graniit
Graniit
Eestis leidub graniiti (ka nn. rabakivi) peamiselt rändkividena, mis on siia sattunud mandrijää taandumisega viimase jääaja lõpul. Vähesel määral leidub graniiti ka meie maapõues. Graniit on jämedateralise struktuuriga enamasti kvartsist ja päevakivist koosnev kivim. Kivi esineb erinevate varjundite ja omapäraste mustritega, värvuselt hallist, (poleerituna must) kuni punakate toonideni. Graniit on ilmastikukindel ja väga kõva kivim, mida on raske kahjustada. Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride, (portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks.
Eestis leidub graniiti (ka nn. rabakivi) peamiselt rändkividena, mis on siia sattunud mandrijää taandumisega viimase jääaja lõpul. Vähesel määral leidub graniiti ka meie maapõues. Graniit on jämedateralise struktuuriga enamasti kvartsist ja päevakivist koosnev kivim. Kivi esineb erinevate varjundite ja omapäraste mustritega, värvuselt hallist, (poleerituna must) kuni punakate toonideni. Graniit on ilmastikukindel ja väga kõva kivim, mida on raske kahjustada. Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride, (portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks.